Kütteseadmed

Teenused

Hakkepuit

Hakkepuit – spetsiaalse hakkuriga tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud tüvedest, raie- või puidutöötlemisjäätmetest saadud peenestatud kütteaine (keskmine tüki pikkus 25...40 mm).

 

Kuivatamine ja hakkimine

Hakkepuiduks reeglina ei hakita toorest ja värsket materjali. Kvaliteetse hakkepuidu saamiskes peaks tooraine u 6 kuud kuivama. Hakkepuidu katlale on soovituslik niiskuse klass M20, mis näitab, et tarbimiskütuse niiskus ei tohi ületada 20%, so umbes sama mis halupuu soovituslik niiskus.

Talvel mahavõetud oksad jäetakse väikestesse aunadesse kuivama ja sügisel toimub hakkimine.
Hakkida tuleb õigel ajal, sest hiljem hakkab toimuma juba mädanemisprotsess ning puit kaotab oma kütteväärtuse.

 

Laasimata peentüvedest toodetud hakkpuitu nimetatakse tüvestehakkeks ehk kogupuu hakkeks.

Puidu säilitamine suurtes kuhjades kindlustab kütuse väiksema niiskuse ja sellega kõrgema kütteväärtuse. Selliselt ladustatud puidu kütteväärtus on 10 – 15% kõrgem.

 

Hakkpuit raiejäätmetest
Raiejäätmete kogumine ja töötlemine on töömahukas, sest need on väikese mahukaaluga ja langil hajutatud. Väikese energiasisalduse tõttu on ka transport kallis ja majanduslikult tasuv veokaugus piiratud. Pehme pinnasega lankidel tuleks raietööd planeerida talveks, et vältida laasitud okste kasutamist oksapadjana kokkuveoteedel. Mulla ja kividega segunenud materjal hakkpuidu tootmiseks ei sobi. Raiejäätmete kogumine on hõlpsam, kui raie käigus laasitud oksad ning ladvad paigutada kokkuveoteede kõrvale vaaludesse või hunnikutesse.

 

 

Arvutusnäide. Kui palju metsamaa pindalaühikult oleks keskmiselt võimalik saada puitkütust massi-, mahu- ja energiaühikutes.

Oletame, et kavandatakse esimest harvendusraiet kaasikus, eraldise suurus on 0,4 ha. Väljaraie tulemus oleks siis järgmine:

- tarbepuitu - 0,4 ha x (13...18) tm/ha = 5,2...7,2 tm,

- traditsioonilist küttepuitu e halupuitu - 0,4 ha x (12...18) tm/ha = 4,8...7,2 rm,

- hakkpuitu raiejäätmetest - 0,4 ha x (40...58) pm 3 /ha = 16...23,2 pm3.

 

Kuna eraldiselt raiutavad tarbepuidu ja traditsioonilise küttepuidu kogused on väikesed, võib olla otstarbeks kogu raiutavast materjalist toota hakkpuitu. Sel juhul saab raiutavast tarbepuidust toota 2,5 x (5,2...7,2) tm = 13...18 pm3 hakkpuitu ja raiutavast traditsioonilisest küttepuidust 1,7 x (4,8...7,2) tm = 8,16...12,24 pm3 hakkpuitu. Seega eraldiselt saaks raie tulemusel (13...18) + (8,16...12,24) + (16...23,2) = 37,16...53,44 pm3 hakkpuitu. Selline kogus vastab hakkeveoki täiskoormale. Seega antud oludes võiks kasutada eespool kirjeldatud tüvestehakke tehnoloogiat.

 

 

Allikas: http://www.eramets.ee/static/files/762.Brosyyr_Puitkytus_2010.pdf

 

 

 

Kasutajad kiidavad – hakkepuit aitab raha säästa, 16.04.2013:

http://www.eramets.ee/uudised-1/kasutajad_kiidavad - hakkepuit_aitab_raha_saasta