Elamus on tõelise kodu tunne siis, kui ta annab perele võimalikult rohkem mugavusi. Kodu on koht, kus puhatakse tööväsimust välja ja rahuldatakse nii ihu kui hingevajadusi. Kodu on koht, kus perekond tunneb end turvalisena ja privaatsena. Päevatööst väsinuna naastes töölt koju, peab tõeline kodu pakkuma alati head võimalust tunda end vabalt ja mugavalt, et järgmiseks tööpäevaks olla igati vormis ja väljapuhanud.
Milline siis peaks üks mõnus ja mugav kodu olema? Kõige muu saja ja tuhane vajaliku asja seas on esmatähtsad soojad ja puhta õhuga eluruumid. Ei ole just hubane, kui õues on külm ja kõle ning kodus on ka külm. Meeldivalt soe tuba ühtlase temperatuuriga ja värske õhk igas toas, köögis, vannitoas, kus iganes, on üks põhitingimusi kaasaegses kodus. Tõsi, maja süda on küttesüsteemi soojusallikas. Milline ja millist energiakandjat selles kasutada, on väga oluline? Nagu öeldakse- mis põleb, annab sooja. Kas energiakandjat põletatakse lokaalses katlamajas, või tehakse seda kusagil kaugemal keskkatlamajas, ning soojus tuleb majja trasside kaudu, on asja üks külg. Oluline on aga see, kui mugav on küttesüsteemi teenindamine ja kui palju kulub soojusele RAHA. Siinkohal on õige aeg välja öelda üsna eluline ning majanduslikult tähtis tõde: "rikas pole see, kes palju ja kallilt ostab, vaid see, kes vähe kulutab". Meie geograafilises elupiirkonnas on võimalus valida mitmete kütteliikide vahel. Nii mõndagi energiaallikat ei ole meil veel võetud kasutamisele, või kasutatakse vähe. Samal ajal traditsioonilisi energiakandjaid kasutatakse veel üsna ebaökonoomselt.
Sooja võib mitut moodi toota. Kütteaineks võib olla puit erinevates variantides, kütteõli, elekter, gaas, päikeseenergia, maa- ja õhusoojus jne. Kuidas aga need energialiigid muuta kõige kasulikumalt, ökonoomsemalt ja efektiivsemalt soojusenergiaks? Milline variant on sobivaim, peaks olema igaühe enda otsustada ja sõltub põhiliselt rahakoti paksusest ning soovitava mugavuse tasemest.
Tähtsat osa etendab elamu ehitamisel selle soojapidavus ehk soojakaod väliskeskkonda ja ventilatsioonile. Kes ehitab ja kuidas ehitada majale hea ja efektiivne küttesüsteem. Kui hakatakse omale uut kodu rajama või olemas olevat renoveerima, tõuseb nii või teisiti päevakorrale elamu küttesüsteemi probleem. Soovitav on selleks hankida võimalikult palju informatsiooni erinevatest allikatest. Õige valiku tegemisel tuleks abi leida võimalikult professionaalsetest allikatest. Kui on kogutud piisavalt informatsiooni, tuleb see enne valiku tegemist põhjalikult läbi analüüsida. Kergem on seda teha, kui kasutada erapooletute asjatundjate abi. Tehtud valiku korral tuleb kindlalt olla veendunud, et hiljem ei tuleks kahetseda. Siinkohal soovitus- liigne kokkuhoid maksab hiljem mitmekordselt kätte. Ka üleliigselt ei maksaks teha tarbetuid kulutusi igasuguste vähetähtsate vidinate peale, mida kaupluste müüjad või ehitajad püüavad nii-öelda "pähe määrida", et mõningatest seismajäänud ebaotstarbekatest asjadest lihtsalt kasuga lahti saada. Töövõtuks tuleks võtta pakkumisi mitmetelt küttesüsteeme ehitavatelt firmadelt. Tähelepanu tuleb pöörata pakkumise sisule (spetsifikatsioonile), seadmete kvaliteedile ja lõpphinnale - mitte seadmete ja materjalide ühikuhindadele. Et hinnapakkumine läheks libedamini läbi, pakutakse tihtipeale odavaid ja kehvema kvaliteediga seadmeid.
Seega erilist tähelepanu tulebki pöörata seadmete ja materjalide kvaliteedile ning otstarbekusele ja küttesüsteemi skeemile (projektile). Sellepärast on tellijal, kes ei pruugi olla ka asjatundja, väga raske õiget valiku teha. Soovitus: kõige kindlam on küsida igalt pakkujalt tema poolt teostatud tööde tellijate kontaktandmeid ning paluda kütteseadmete kasutajate arvamusi küttesüsteemi kvaliteedi ning toime kohta. See annab parima ülevaate ehitusfirma mainest, kompetentsusest ja tööde kvaliteedist. On firmasid, kelle pakkumine tundub kohe kahtlasena, et on liiga odav, sest kasutab odavaid, kehva kvaliteediga seadmeid ja materjale, või põhjendamatult kallis, et teenida suuremat kasumit. Nagu eelpool juba mainitud, et teha õige valik, tuleb väga asjatundlikult pöörata tähelepanu pakkumise sisule. Samuti pole paha ära kuulata pakkuja põhjendused esitatud pakkumisele. Ei soovita pakkujatega vestlemisel nimetada teiste pakkujate nimesid ega hindu, mis võib õige valiku tegemisel hoopis valele teele viia. Tellija raskeim osa ongi just selle õige küttesüsteemi ehitaja valimine.
Kütteseadme ja kütuseliigi valik:
Selles peatükis tutvustame mõningaid küttesüsteemide variante ja aitame analüüsida üleskerkivaid probleeme elamu küttesüsteemi projekteerimisel.
Võtame vaatluse alla elamu lokaalse küttesüsteemi, kus soojusallikaks on elamu oma lokaalne katlamaja. Alustame sellisega, kus soojusenergia maja soojaga varustamisel saadakse mingi kütteaine põletamisega katlas. Katla tüübi ja kütteaine valikul on mitmeid võimalusi. On erinevaid katlad, mida köetakse puiduga, kivisöega, kütteõliga või maagaasiga. Kasutatava kütuseliigi poolest korraliku ja kaasaegse küttesüsteemi ehitus- ja ekspluatatsioonikuludes on aga olulisi erinevusi. Samuti on erinevusi kasutatava kütteaine hinnas ja küttesüsteemi teenindamise mugavusel. Ka halupuudega köetavate katelde teenindamist on võimalik muuta piisavalt mugavamaks.
Vaatleme varianti, kus ongi soov kasutada kütteks halupuid, mis on meie maal siiski odavaim kütteliik. Meil on peale tavaliste otsepõlemiskatelde pakkuda häid, kõrge kasuteguriga ja ökoloogiliselt puhtaima põlemisega puugaasikatlaid, kus kütuse põletamine toimub kaheastmeliselt. Et selliste puuküttekatelde kasutamisel oleks ka piisavalt mugavusi, on nende paigaldamiseks omad reeglid ja nõuded. Katla valikul arvestatakse suuremat võimsust, kui elamule hetkvõimuseks vaja oleks. Näiteks kaasaegne maja köetava kubatuuriga 500 m3, vajab miinus 20-25 kraadise pakasega soojusenergeetilist hetkvõimsust koos sooja tarbevee valmistamisega ca. 18-20 kW. Kuid katla võimsuseks on arvutuslikult soovitav valida 30-35 kW. 
Majas ühtlase temperatuuri tagamiseks igal ajahetkel on katla paigaldamise skeemis ette nähtud piisavalt suur soojussalvesti (akumulaatorpaak), kuhu salvestatakse maja kütmisest ülejääv soojusenergia. Katla suurem võimsus võimaldab taastada kiiresti soojussalvestis kütmiste vaheajal ärakasutatud soojusenergia. Peale selle võib soovi korral paigaldada soojussalvestisse täiendav elektrikütteseade, et salvestada sinna elektrienergiast muundatav soojus siis, kui pole mingil põhjusel võimalik katelt puudega kütta- näiteks viibitakse mõni aeg kodust eemal reisil. Kui suure mahuga peaks olema soojussalvesti ja kui võimas katel, see selgub iga konkreetse maja soojustehniliste arvutuste tegemisel.
Eestis kasutatakse veel vähe soojusenergiaallikana päikeseenergiat, kuid iga muu kallineva energialiigi kõrval tasub vägagi sellele hakata mõtlema. Meie firma on võtnud ka selle energialiigi kasutusele elamute kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. Alates märtsist kuni oktoobrikuuni saab igast päikesepaistelisest hetkest ammutada päikeselt soojusenergiat ja selle salvestada akumulaatorpaaki või mitmesüsteemsesse tarbeveeboilerisse. Eriti suvel, kui intensiivseid päikeselisi ilmasid on rohkem, saab sooja tarbevee valmistamiseks põhilise vajamineva soojusenergia päikese soojusest. Sama salvestatud soojusenergiaga saab kütta ka elamut. Kasutades päikeselt saadavat energiat majapidamises, on võimalik väga oluliselt kokku hoida põhikütteainet ja sellega kaasneb soojusenergia hinna tunduv odavnemine.
Eestis on juba paigaldatud ka soojuspumpasid, mis ammutavad soojust maapõuest. Kahjuks Eestimaa liiga põhjapoolse geograafilise asendi, ning väga suurte ehituskulude tõttu jääb soojuspumpade esialgne investeering paljude jaoks veel liialt kalliks.
Olenevalt väliskeskkonna temperatuurist ja hoone soojuskaost, tarbib maaküttesüsteem oma agregaadi tööshoidmiseks ca 15-30 % elektrienergiat.
Näiteks 21 kW soojuspump tarbib külmadel talveilmadel elektrit ca 5-7 kW tunnis, mis viib soojuse hinna üsna kalliks. Kui isegi kui arvestada kallist ehitusmaksumus, siis maakütte otsene soojusenergia on siiski odavam, kui elektrikütteseadmetega; elektritennid, ioonkatlad, infrapuna kiirgurid, elektri radiaatorid, elektrikaabelpõrandakütted ja elektrikalorifeerid-puhurid.
Atmos puugaasikatla eelis:
Meie oleme kogu rõhu oma soojusenergeetilisel tegevusalal asetanud ökoloogiliste ja kohalikul kütustel efektiivselt töötavate Atmos puugaasikateldega lokaalsete küttesüsteemide ehitamisele. Samuti ehitame küttesüsteeme juba suurt populaarsust võitnud puidugraanulitega (nn. pelletitega) töötavate kateldega.
Arvutuslikult on tõestatud, et kohalikul kütusel töötavate kütteseadmete kasutamisel tuleb soojusenergia omahind tunduvalt odavam, kui importkütusega töötavate katlamajade puhul. Üldkulude tasuvuse aeg väheneb tunduvalt odavama kütteaine arvelt. Ettearvamata on ju ka imporditava kütuse hinnatõusud ja ka kättesaadavus. See ongi pannud inimesed ratsionaalselt mõtlema kuidas küttele kulutusi vähendada ja et elamiseks ikka tuba mõnusalt soe oleks. Samuti sellise lokaalse küttesüsteemiga saab aastaringselt elamist varustada odavama sooja tarbeveega, kasutades mitmesüsteemset tarbevee boilerit, kui see tuleb elektriga tehes. Ökonoomsete ja kõrgema kasuteguriga puiduga või puidugraanulitega köetavate puugaasikatelde kasutusele võtmine võimaldab oluliselt efektiivsemalt ja rohkem saada kütteainest kätte meile nii vajalikku soojusenergiat. Atmos puugaasikatelde üheks väga oluliseks omaduseks on loodusliku keskkonna säästmine mürgistest gaasidest, kui seda on tavaliste otsepõlemiskatelde ja fossiilsete kütuseliikide kasutamisel. Otsepõlemiskateldel Viadrus läheb koos väljuvate gaasidega musta suitsuna keskkonda väga palju ka põlemata jäänud kütteaine osakesi. Atmos puugaasikatelde optimaalsel koormusel töötamisel põleb kütus ära peaaegu jäägitult (välja arvatud mineraalse aine ehk tuha hulk) ja nähtavat suitsu korstnast praktiliselt ei väljugi. Atmos puugaasikatla kasutegur on vahemikus 81-89 %. Otsepõlemiskateldel Viadrus jm. on efektiivne kasutegur ligikaudu 55-65 %. Samuti üheks oluliseks argumendiks Atmos puugaasikatelde kasutusele võtmiseks on viia võimalikult tasakaalu inimeste sissetulekutest sõltuva osa suurus saadavale soojusenergiale, vähendades samal ajal tunduvalt tavaliste kateldega ebaökonoomsusest tulenevaid kulusid.
Kokkuvõttena on meie ettevõte võtnud endale põhieesmärgiks pakkuda inimestele töökindlaid ja kõrge kasuteguriga küttesüsteemide terviklahendusi. Atmos kateldega küttesüsteemid on pälvinud terves Euroopas nii soojustehnika spetsialistide kui ka tarbijate poolt kõrge tunnustuse ja nõudluse.
Atmos katla teenindamiseks kuluv aeg on väike. Katel Atmos töötab automaatselt ja töökindlalt kõikidel režiimidel. Katlas ettenähtud töötemperatuuri tagamiseks on ühendusskeemis tsirkulatsioonipumbaga termosõlm, mis tagab katlas alati vähima töötemperatuuri (+ 55 – 65°C) ja mille juures ei teki katla gaasikäikudes ning kolletes kondensaati. Samuti toimub kütuse põlemine efektiivselt ja keskkonna saastamine kahjulike gaasidega on välditud. Atmos katla töövõimsust ja põlemise intensiivsust juhivad automaatikaseadmed. Kui Atmos katlas vee temperatuur on mingil põhjusel (näiteks ülekütmine, elektrivoolu katkemine, ringluspumba rike jms.) tõusnud +95°C-ni ja tekib ülekuumenemisoht, siis lülitub välja ventilaator, sulgub õhu juurdevoolu klapp ja intensiivne kütteaine põlemine lakkab. Avariilisel elektrikatkestusel või pumba rikkel rakendub termosõlmes vabavooluklapp ja vee ringlus hakkab toimuma vabavooluga katla ja akumulaatorpaagi vahel. Kui häireolukord ei tekkinud elektrist või pumba rikkest jätkab termosõlme ringluspump oma tööd ning toob akumulaatorpaagi põhjast katlasse jahedamat vett.
Teine hea lahendus Atmos katlal on see, kui küttepuud on koldes ära põlenud, siis lülituvad välja nii katla ventilaator kui ka termosõlme ringluspump lõpetab elektrienergia tarbimise ning väheneb tunduvalt küttevee soojuskadu katlas.
Nõuetekohaselt ehitatud küttesüsteemis kütab Atmos katel ainult akumulaatorpaagis olevat vett ja ei ole ühendatud ühegi muu ahelaga. Tänu akumulaatorpaagile, ei ole katla kütmine jäigalt sõltuvuses ega mõjutatav köetava elamu küttevee temperatuuride muutuste mõjudest. Niisiis - maja küttekontuure köetakse salvestatud soojusenergiaga akumulaatorpaagist. 
Küttekontuurides toimub küttevee ringlus ringluspumba abil ja temperatuuri reguleerib 3-T ventiilil elektrooniline kütteregulaator Automix või digitaalne 7 päeva juhtimisega kütteregulaator Mut MTR, mis tagab ruumides igasuguse ilmaga soovitud temperatuuri. Hästi toimiva küttesüsteemi puhul köetakse elamus ruume ainult niipalju, et kompenseerida hoone soojuskadusid ruumide etteantud sisetemperatuuri juures. See on saavutatav vaid siis, kui keskküttesüsteemi küttekontuuride temperatuuri reguleeritakse vastavalt välisõhu temperatuuri muutustele. Ainult pidevalt toimiv kütteregulaator tagab küttevee temperatuuri operatiivse muutuse vastavalt ilma muutustele. Välisõhu temperatuuri alanemisel tõstab regulaator küttevee temperatuuri ning vastupidi. Kütteregulaator hoiab ruumide temperatuuri alati soovitud tasemel ja tänu sellele väheneb ka soojusenergia kulu märgatavalt. Sooja tarbevee valmistamiseks on kahesüsteemne boiler, mis samuti saab soojusenergia akumulaatorpaagist. Et tarbevee võrku ei satuks liiga kuuma vett, on boiler varustatud reguleeritava termostaadiga. Termostaadi seadepiirkond, vastavalt soovile, on 35 kuni 60 kraadi. Sellega on välditud ootamatult ohtlikult kuuma vee sattumine pesemisel kehale. Samuti ei rikuta kaasaegsete kuulsegistite tööorganeid.
Enne otsustamist põhjalikult läbikaalutud valik tagab hubase kodu ja rahaline investeering on sel juhul õnnestunud.
Lisainformatsiooniks
Soojuse jagamine ruumides:
Kuidas aga eluruumides efektiivselt kasutada katlamajast saadavat soojust. Selleks on samuti omad reeglid. Üha rohkem populaarsust võitev on kaasaegse maja küttesüsteemis vesipõrandakütte ja radiaatorkütte kombinatsioon. Põrandaküte sobib kogu elamu alumise korruste ruumide kütmiseks. Kõrgemate korruste ruumide kütmiseks, kus on põhiliselt magamistoad, sobib rohkem radiaatorküte. Radiaatorkütte puhul iga radiaator eraldi allub hästi kiiretele temperatuuride reguleerimisvõimalusele. Põrandaküte omab aga suurt massi, millega kaasneb suur soojuslik inertsus ja on seetõttu stabiilse temperatuuriga ning ei allu kiirele temparatuuri reguleerimisele. Elutubadesse, köökidesse, koridoridesse, pesemisruumidesse jne. on põrandaküte täiesti sobiv. Põrandakütte puhul ei toimu ruumis nii intensiivset õhuvoolude liikumist nagu radiaatorkütte puhul. Akna juures tõuseb soe õhk radiaatoritelt üles, liigub teise seina, teel jahtub ning ringlebki nii ruumis. Põrandakütte temperatuur on tunduvalt madalam ja soojuskiirgus toimub terve põrandapinna ulatuses. Praktiliselt puudub tolmukandev õhuringlus ruumis seinast seina. Normaalseks põrandapinna temperatuuriks loetakse + 24 kuni +30 °C. Sellisel pinnal olles ei ole tunda mingit ebameeldivuse tunnet, kuid ruum on ühtlaselt soe. Samuti relatiivse õhuniiskuse protsent ruumis on tervislikum kui radiaatorkütte puhul, kus õhk kipub liiga kuivaks jääma.
Põrandaküttest:
Küttesüsteemidega, nagu näiteks ahjuga, kaminaga või radiaatorküttega on raske saavutada ruumis ühtlaselt jaotunud soojust. Põrandaküttega aga saavutatakse ruumis tunduvalt parem soojajaotus kogu ruumi ulatuses. Arvutused ja mõõtmised on näidanud, et põrandakütte puhul on temperatuurijaotuse profiil väga lähedane ideaalsele soojajaotusele. Soojuskiirgus toimub terve ruumi põrandapinna ulatuses. Samuti praktiliselt puudub intensiivne soojuse ringlus erinevates ruumiosades, mis vähendab tunduvalt ka tolmu liikumist õhus. Ruumi kütmisel põrandaküttega on eriline tähtsus, kuna tegemist on kontaktpinnaga, kus inimene liigub. Siin tuleb arvestada inimese jalatalla soojuse stabiilsusega, mis on madalam keskmisest kehatemperatuurist. Eluruumides, arvestades meditsiinilisi kriteeriume, on keskmiselt kindlaks määratud põranda temperatuur piirides +24 kuni +30°C. Elamu ehituslike ja ventilatsiooniga tekkivate soojuskadude tõttu saadakse sel juhul ruumides tegelik õhutemperatuur +20 kuni +25°C kraadi. Eriti hea on põrandaküte väikelastele, sest nad viibivad väga palju aega põrandal mängides. Kartus, et põrandapinna soojus tekitab jalgades ebameeldivaid tundeid on vaid teadmattusest tekkiv negatiivne kujutelm. Põrandapinna temperatuuril, mis on inimese keha temperatuurist üle kümne kraadi madalam, ei teki mitte ebameeldivat tunnet – vastupidi. Vannitubades, pesuruumides ja saunades on soovitav põranda temperatuur +35 kuni +40°C . Peale nende ruumide kasutamist kuivab põrandapind kiiresti ära ja ruumis ei teki kahjulikku niiskust ning kopituslõhna.
Temperatuuride reguleerimisest ruumides:
Suurt tähtsust eluruumides omab värske õhk ja ühtlane temperatuur. Pikaajalised viibimised üleköetud kui ka alaköetud ning halva õhuga ruumides ei mõju tervisele hästi. Üleköetud ruumides on õhk liiga kuiv ja see ärritab hingamisteede limaskesti ning võib esile kutsuda põletikulisi protsesse. Liigmadala temperatuuridega ruumides aga võivad tulla külmetushaigused. Normaalseks toatemperatuuriks võib lugeda +20°C kuni +22°C.
Efektiivselt töötavast tahkeküttekatlast väljuva vee temperatuur keskküttesüsteemi kütmiseks on liiga kõrge ning seda tuleb eelnevalt reguleerida. Selleks on kütteseadme skeemis ette nähtud küttevee temperatuure reguleerivad automaatikaseadmetega varustatud segamissõlmed. 
Automaatikaseadmete ülesandeks on anda nii radiaatoritesse kui ka põrandaküttele reguleeritud temperatuuriga küttevesi. Automaatikaseadmete valikul tuleb veenduda, et ta täidaks temale esitatavad nõuded efektiivselt. Kui väljaspool elamut toimuvad temperatuuride muutused, peab ka automaatika sellest aru saama. Vaatamata väliskeskkonna tingimuste ükskõik kui suuretele muutustele, peab automaatika kõrvalekaldumatult tagama majas soovitava ühtlase temperatuuri. Tänu automaatika efektiivsele toimimisele, tekkib ka tunduv kütuse kokkuhoid. Korraliku ja töökindla automaatikaseadmete kasutamisel maja küttevee reguleerimisel, võrreldes ilma automaatikata süsteemiga, hoitakse kokku soojusenergiat kuni 25 %, mõnedel juhtudel isegi kuni 40%. Radiaatoritele tuleb kindlasti paigaldada termostaatventiilid. Termostaadid reageerivad kiiresti ja tubades temperatuuride kõikumist ei ole märgata. Samuti saab radiaatorite termostaatidega reguleerida mõnedes ruumides temperatuuri madalamaks.
