Eesti asub maakeral sellises kliimavööndis, kus ei saa elamutes läbi ilma täiendava soojusenergiata. Et külmal ajal ruumides hubaselt soe oleks, tuleb mingil moel neid kütta. Juba 20 saj. lõpupoole hakkas tekkima globaalne arusaamine, et energeetilised varud maakeral pole lõpmatud ja on viimane aeg hakata soojusenergia tootmisel kasutama kiiremini taastuvaid energialiike. Kaasaegne olmekultuur esitab tsiviliseeritud ühiskonnas üha rohkem väga kõrgeid nõudmisi inimese heaolu tagamiseks. Fossiilsete kütuste ressursside kahanemine on jõudnud ohtlikkuse piirini tulevaste põlvede ees ja hakkab üha enam Inimese teadvusse jõudma. Seni, kuni pole leiutatud ja tootma hakatud Maavarudele alternatiivseid ning odavaid kütuseliike nii sisepõlemismootorite tarbeks, keemiatööstustele kui ka soojusenergia tootmiseks, tuleb kiiresti mistahes kütteaine põletamisel hoolivamalt suhtuma. Peale selle on kõigile teada, et igasugusel intensiivsel põlemisel nii mootorites kui ka küttekolletes eraldub loodusele kahjulikke aineid. Ülemaailmselt on praegu võetud esma abinõuna tarvitusele meede, kus riikidele on kehtestatud keskkonna saastekvoodid. Kahjuks on neid kvoote hakatud ka äris kasutama – riik, kes saastab keskkonda alla lubatud kvoodi saab ülejäänud osa müüa riigile, kelle saastustase ületab talle eraldatud kvoodi. Selline teguviis on siiski arulage, sest kokkuvõttes maakera looduse saastamine toimub tõusuteel!
Seepärast peaks olema kõigi eesmärgiks kütuste kasutamisel põletamise teel eriti suurt tähelepanu pöörata loodussõbralikkusele ehk ökoloogiale ja kindlasti ka efektiivsusele. Tõsi on see siis, et olenevalt põletatavast kütteainest ja kasutatavatest küttekolletest heidetakse keskkonda mitmesuguseid eri ohtlikkusega saasteaineid ka erinevas koguses. Mis toimub aga ärimaailmas selle eesmärgi nimel? Väga vähe! Tohutult toodetakse ikka veel keskkonnale ohtlikke kütteseadmeid – nagu ammu tuntud otsepõlemiskolletega katlaid. Õnneks eesrindlikuma ja tuleviku põlvedele mõtlevaid inimesi ning kütteseadmeid tootvaid firmasid on siiski ka olemas, kes tunnevad, peale raha, muret ka keskkonna hoidmise vastu.
Meie firma põhieesmärgiks on ökoloogilistelt loodussõbralike ja efektiivsete küttesüsteemide ehitamine põhiliselt väiketarbijatele, keda on ka kõige rohkem.
Väikelinnades, alevites ja külades on inimesed enamasti ehitanud privaatseks ja mugavaks elamiseks pereelamud kus igas on oma küttesüsteem ja lokaalsed küttekolded. Eramajade lokaalsed küttekolded on ka suurimad keskkonnamõjutajad, sest neid on väga palju ja nad on paigutuselt üle maa laiali. Eriti palju saastavad keskkonda otsepõlemisega ebaökonoomsed katlad ja muud küttekolded, milles põletatakse fossiilkütuseid - naftaprodukte, põlevkivi ja kivisüsi ning ka puitu. Nendes kolletes ei toimu kütteainete põlemine efektiivselt ja märkimisväärne osa põlemata kütusest heidetakse musta suitsuna õhku. See suits sisaldab vääveldioksiidi, süsinikoksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastikoksiidi, raskmetalle ning muidki orgaanilisi ja anorgaanilisi tahkeid osakesi, mis kõik on kahjulikud keskkonnale. Kui neid saasteaineid päevast päeva sisse hingata, halveneb inimeste ja loomade tervis, nende toimel kärbuvad ja halvimal juhul hävivad paljud nõrgemad taime- ning loomaliigid ning maakera kliimatilised tingimused muutuvad ebastabiilseks. Heitegaasid põhjustavad atmosfääri kõrgemates kihtides nn. kasvuhooneefekti, mis ohustab maa kliima stabiilsust. Juba praegu on ülemaailmselt teadlaste poolt kindlaks tehtud, et kasvuhooneefekti tekkimise põhjuseks on inimkonna enda poolt produtseeritud ohtlike saasteainete tekitamine ja keskkonda saatmine. Kuigi Eestis on juba olemas saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843) mille alusel saaks rakendada nimetatud saasteainete keskkonda viimisel saastetasu, kuid mida kahjuks veel väikestele keskkonnakahjustavatele lokaalsetele küttekolletele kahjuks pole kohustuseks tehtud. Seda saastetasu oleks ju võimalik keskkonna kaitseliste projektide huvides.
Kuna fossiilkütuste hinnad on juba väga kõrgele tõusnud, siis üha enam on hakatud kasutama kiiremini taastuvat kütuseliiki ehk halupuid, hakkepuitu ning puidugraanuleid (pelletit). Nagu eelpool kirjeldatud, ka puiduga köetavad otsepõlemiskatlad saastavad ikkagi õhku üsna oluliselt, kuid siiski ei ole see nii ohtlik keskkonnale kui fossiilsete kütuste põletamisel lenduvad kahjulikud ained tekitavad. Kui aga puitu põletada soojuse saamise eesmärgil kõrge kasuteguriga kaheastmelises nii nimetatud puugaasikatlas ei saastata ümbritsevat keskkonda ohtlike keemiliste ühenditega. Puit- ja puidupõhiste kütuste põletamisel tekkivad süsihappegaasi õhu ohtlikuks saastamiseks ei loeta, sest seda kasutab ära roheline loodus. Samuti puit on kiiresti taastuv energiaallikas, mida metsa majandamisel ja puidu töötlemisel tekkib ning mille kasutamine soojuse tootmisel ei kahjusta looduskeskkonda.
Euroopas suurimaks ja kauaaegsete kogemustega puugaasgenereerimisega katelde valmistaja on Tšehhi firma “Atmos” Cankar & syn. Selle firma puugaasikatlaid peetakse töökindlateks ja kõrge kasuteguriga kütteseadmeteks, mida on lihtne teenindada, kuid nõuab paigaldamisel kinnipidamist kindlatest reeglitest. Katlas toimub puidu põletamine kaheastmeliselt. Esimesel põlemisel tekkib nn. puugaas ning teises astmes põleb õhuhapniku ja puugaasi segu, mille peaaegu jäägitul põlemisel eraldub tunduval rohkem soojust kui tavalistes otsepõlemiskateldes, kuid ei teki keskkonnale kahjulikke põlemisjääke. Kvaliteetse puiduprodukti ja õigesti seadistatud katla korral ei välju korstnast ka nähtavat suitsu. Samadele kateldele saab paigaldada ka puidugraanul (pelleti) põletid.
Õigesti ehitatud ja kaasaegse automaatikaga komplekteeritud katlamaja veeringlusskeem on kahekontuuriline. Katel kütab otseselt soojussalvestis olevat keskküttevett. Et kütteaine täielikult ja efektiivselt põleks, ei tohi katla töötamise ajal küttevee temperatuur olla alla 60 -65 0C. Selleks on süsteemis eraldi kontuur ringluspumba ja termostaadiga, mis ei lase katlavee temperatuuri langeda alla +60 0C. Madalama küttevee temperatuuri juures tekib katla põlemiskoldes kondensaat, mis seguneb põlemata gaasiosakestega ja moodustab kolde seintele paksu pigi korra. See omakorda halvendab tuleleegilt soojuse edastamise kütteveele. Kui veeringluses on termoregulaator on välditud niiskuse kondenseerumine koldes ja gaassegu põlemine toimub efektiivselt ning kolde pind jääb puhtaks. Samas ei ole selliselt ehitatud süsteemis katla töö otseses sõltuvuses ega mõjutatav köetavate ruumide küttevee muutuvate temperatuuride mõjudest. See kontuur sisaldab ka spetsiaalset vabavoolu klappi, mis elektrivoolu juhusliku katkemise või pumba avariilise seiskumise korral automaatselt avaneb. Vesi hakkab termilise jõu tõttu vabalt ringlema katla ja soojussalvesti vahel ning katel ei kuumene üle lubatud maksimaalse töötemperatuuri. Elamu küttekontuurides toimub küttevee ringlus samuti ringluspumpadega. Küttekontuurides küttevee temperatuuri reguleerib automaatne elektrooniline kütteregulaator kolmikventiilil, mis hoiab ruumides sisetemperatuuri ettenähtud piirides stabiilsena. Katla ja hoone küttesüsteemi vahel asub soojuse salvestamiseks mahukas soojussalvesti ehk akumulaatorpaak. Katla küdemise ajal soojendatakse soojussalvestis kogu ulatuses küttevesi 85-95 0C ning juhitakse sealt segamissõlme kaudu hoone küttesüsteemi. Kütmiste vaheaegadel köetakse ruume salvestatud soojuse arvelt. Soojussalvestisse võib paigaldada ka täiendavalt automaatregulaatoriga elektrikütteseadme selleks puhuks, kui külmal ajal minnakse pikemaks ajaks kodust ära. Salvesti küttevee temperatuuri jahtumisel lülitub elektrikütteseade automaatselt sisse ja hoiab minimaalselt vajaliku hulga soojusenergiat maja kütmiseks. Elektrikütteseadme reguleerimispiirkond on seadistatav +5 0C kuni +80 0C.
Hästi toimiva küttesüsteemi puhul köetakse ruume ainult niipalju, et kompenseerida hoone soojuskadusid ruumidele etteantud (just inimese poolt soovitud) sisetemperatuuri stabiilseks tagamiseks. Ainult pidevalt toimiv automaatregulaatorid tagavad küttevee temperatuuri operatiivse muutuse vastavalt väliskeskkonna temperatuuri muutusele, hoides niiviisi kokku märkimisväärse hulga soojusenergiat ja kütteainet. Välisõhu temperatuuri muutumisel kütteregulaator tõstab või langetab vastavalt ettenähtule elamu küttekontuurides ringleva küttevee temperatuuri. Selline juhtimissüsteem tagab ruumide sisetemperatuuri püsivana.
Ruumides, kus soojaandjaks on radiaatorid, võib elektroonilisele kütteregulaatorile täiendavalt juurde ühendada programmkella. Koos programmkellaga annab regulaator lisavõimaluse soojusenergia säästmiseks. Alandades öisel ajal või mistahes muudel juhtudel ruumi temperatuuri 2 kuni 5 0C võrra või soovikorral rohkemgi on võimalk saavutada täiendavat soojusenergia säästu. Ruumitemperatuuri alandamine 1 0C võrra säästab soojusenergiat ligikaudu 5 %. Kütteregulaatorite praktilisel kasutamisel on saavutatud keskmiselt 15 – 25 % energiasäästu, programmkella kasutamisel isegi kuni 40 %. Eri ruumides saab soovi korral ruumi temperatuuri täiendavalt alandada radiaatoritele paigaldatud termostaatidega, mis tunnetavad ruumis sisetemperatuuri muutusi ja vastavalt reageerivad.
PÕRANDAKÜTE
Järjest rohke ja rohkem on hakatud soovima kasutada osade ruumide kütmiseks vesipõrandakütet. Magamistubades ei ole soovitav paigaldada põrandakütet, sest see küttesüsteem on suure inertsusega ja ruumis ei saa kiiresti temperatuuri muuta. Kuid köögis, eluruumides (kus ei magata), koridorides, pesuruumides WC-des jne. on põrandakütte kasutamine igati õigustatud ja ökonoomne. Arvestades meditsiinilisi nõudeid, on kindlaks määratud sobivaim põranda pinnatemperatuur piirides +25 kuni +29 kraadi. Arvestades elamu ehituslikke ja ventilatsiooniga tekkivaid soojuskadusid, on seejuures alati tagatud ruumides soovitav sisetemperatuur +20 kuni +22 kraadi. Vannitubades ja pesemisruumides aga on soovitav põrandapinna temperatuur hoida +30 kuni +35 kraadi. Märjaks saanud põrandad kuivavad kiiresti ära ja ei teki hallitusi ning ebameeldivat lõhna. Põrandaküttega saavutatakse ruumis tunduvalt parem soojajaotus kogu ruumi ulatuses. Arvutused ja mõõtmised on näidanud ja kinnitanud, et põrandakütte puhul on temperatuurijaotuse profiil väga lähedane ideaalsele soojajaotusele. Soojuskiirgus toimub terve ruumi põrandapinna ulatuses. Samuti praktiliselt puudub intensiivne soojuse ringlus erinevates ruumiosades, mis vähendab tunduvalt ka tolmu liikumist sissehingatavas õhus. Ruumi kütmisel põrandaküttega on eriline tähtsus, kuna tegemist on kontaktpinnaga, kus inimene liigub. Siin tuleb arvestada inimese jalatalla soojuse stabiilsusega. Eriti hea on põrandaküte väikelastele, sest nad viibivad väga palju aega põrandal mängides. Ei pea paika mõne inimese väide, et tema jalad ei kannata põrandakütet. Jalad on ju ka inimese keha osad, kus ringleb sama temperatuuriga veri, mis mujal kehaosadeski ja on ligikaudu 35-36 kraadi, mis jääb põrandapinna temperatuurist alla 10 kraadi. Tegelikult ei ole tunda, et põrand on liiga soe, küll aga ei tunne, et põrand on külm.
Hea lahendusena on mugavas elamus kombineeritud kütmine - radiaatorid ja põrandaküte. Need on kaks üksteisest sõltumatult töötavat küttesõlme. Põrandakütte küttevee temperatuuri reguleerimine toimub samuti elektroonilise kütteregulaatoriga nagu radiaatorkütte puhulgi. Erinevate ruumide põrandate temperatuure saab seadistada kollektoril igal liinil oleva läbivoolu hulga regulaatoriga (rotameetriga).
Sooja tarbevee valmistamine toimub samuti sama küttesüsteemi baasil. Soojussalvestiga ühendatakse kahesüsteemne mahtboiler. Boilerist väljuva sooja tarbevee temperatuuri saab seadistada termostaadiga vahemikus +38 kuni +65 0C piires. Sellega on välditud liiga kuuma vee sattumine segistitesse ja kehale.
Suvisel ajal, kui elamut ei ole vaja kütta, piisab enamasti ühest kütmiskorrast nädalas sooja tarbevee tegemiseks. Suvine kütmine on kasulik katla pikaealisust silmas pidades - ei tekki vajadust katelt väljaspool kütteperioodi konserveerida. Sooja tarbevett võib selle boileriga saada ka elektriga, sest boileril on elektrikütteseade, mis lülitub automaatselt sisse, kui katelt ei köeta ja/või soojussalvesti on maha jahtunud.
Lisainfot saab ka See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
E. Kukk, Cerbos OÜ tehnoloog-konsultant
