Kütteseadmed

Teenused

Vesipõrandaküte

Järjest rohkem ja rohkem soovitakse kasutada osade ruumide kütmiseks vesipõrandakütet. Magamistubades ei ole soovitav paigaldada põrandakütet, sest see küttesüsteem on suure inertsusega ja ruumis ei saa kiiresti temperatuuri muuta. Kuid köögis, eluruumides (kus ei magata), koridorides, pesuruumides, WC-des jne on põrandakütte kasutamine igati õigustatud ja ökonoomne.

Põrandakütte eelised


VesipõrandaküteAhju, kamina või radiaatorküttega on raske saavutada ruumis ühtlaselt jaotunud soojust. Põrandaküttega aga saavutatakse tunduvalt parem soojajaotus kogu ruumi ulatuses.
Arvutused ja mõõtmised on näidanud, et põrandakütte puhul on temperatuurijaotuse profiil väga lähedane ideaalsele soojajaotusele. Soojuskiirgus toimub terve ruumi põrandapinna ulatuses. Samuti puudub intensiivne soojuse ringlus erinevates ruumiosades, mis vähendab tunduvalt ka tolmu liikumist õhus.
Ruumi kütmisel põrandaküttega on eriline tähtsus, kuna tegemist on kontaktpinnaga, kus inimene liigub. Siin tuleb arvestada inimese jalatalla soojusega, mis on madalam keskmisest kehatemperatuurist. Eluruumides, arvestades meditsiinilisi kriteeriume, on keskmiselt kindlaks määratud põranda pinnatemperatuur piirides +24 kuni +30°C. Arvestades elamu ehituslikke ja ventilatsiooniga tekkivaid soojuskadusid, on seejuures alati tagatud ruumides soovitav sisetemperatuur +20 kuni +25°C. Vannitubades, pesuruumides ja saunades on soovitav põranda temperatuur +35 kuni +40°C. Märjaks saanud põrandad kuivavad kiiresti ära ja ei teki hallitust ning ebameeldivat lõhna.

Soojuse jagamine ruumides


Kuidas aga eluruumides efektiivselt kasutada katlamajast saadavat soojust? Selleks on samuti omad reeglid. Üha rohkem võidab kaasaegse maja küttesüsteemis populaarsust vesipõrandakütte ja radiaatorkütte kombinatsioon. Need on kaks üksteisest sõltumatult töötavat küttesõlme. Põrandakütte küttevee temperatuuri reguleerimine toimub samuti elektroonilise kütteregulaatoriga nagu radiaatorkütte puhulgi. Erinevate ruumide põrandate temperatuure saab seadistada kollektoril igal liinil oleva läbivoolu hulga regulaatoriga (rotameetriga).

Põrandaküte sobib kogu elamu alumiste korruste ruumide kütmiseks. Kõrgemate korruste ruumide kütmiseks, kus on põhiliselt magamistoad, sobib rohkem radiaatorküte. Radiaatorkütte puhul allub iga radiaator eraldi hästi kiirele temperatuuri reguleerimisele. Põrandaküte omab aga suurt massi, millega kaasneb suur soojuslik inertsus ja on seetõttu stabiilse temperatuuriga ning ei allu kiirele temperatuuri reguleerimisele. Elutubadesse, köökidesse, koridoridesse, pesemisruumidesse jne on põrandaküte täiesti sobiv. Põrandakütte puhul ei toimu ruumis nii intensiivset õhuvoolude liikumist nagu radiaatorkütte puhul. Akna juures tõuseb soe õhk radiaatoritelt üles, liigub teise seina, teel jahtub ning ringlebki nii ruumis. Põrandakütte temperatuur on tunduvalt madalam ja soojuskiirgus toimub terve põrandapinna ulatuses. Praktiliselt puudub tolmukandev õhuringlus ruumis seinast seina. Normaalseks põrandapinna temperatuuriks loetakse + 24 kuni +30 °C. Sellisel pinnal olles ei ole tunda mingit ebameeldivuse tunnet, kuid ruum on ühtlaselt soe. Samuti on relatiivse õhuniiskuse protsent ruumis tervislikum kui radiaatorkütte puhul, kus õhk kipub liiga kuivaks jääma.

Põrandakütte kollektorid »

 

Sooja tarbevee valmistamine


Akumulatsioonipaagiga ehk soojussalvestiga ühendatakse kahesüsteemne boiler. Boilerist väljuva sooja tarbevee temperatuuri saab seadistada termostaadiga vahemikus +38 kuni +65° C piires. Sellega on välditud liiga kuuma vee sattumine segistitesse ja kehale.

Suvisel ajal piisab enamasti ühest kütmiskorrast nädalas sooja tarbevee tegemiseks. Suvine kütmine on kasulik katla pikaealisust silmas pidades - ei teki vajadust katelt väljaspool kütteperioodi konserveerida. Sooja tarbevett võib selle boileriga saada ka elektriga, sest boileril on elektriline küttekeha, mis lülitub automaatselt sisse, kui katelt ei köeta ja/või akumulatsioonipaak on maha jahtunud.

 

Küsi pakkumist »