Kütteseadmed

Teenused

Päikeseküte muutub üha populaarsemaks

Päikeseküte on tasuta ja puhas roheline energia, mis ei sõltu energiahinnast börsil.

Elades Eesti kliimavöötmes, kulub suur osa ajast ja rahast sooja ja valguse muretsemiseks- teisisõnu - peab teenima raha, et maksta kütte ja elektri eest. Viimastel aastatel on elektri-, gaasi- ja kütteõli hinnad mitmekordselt kallinenud. Samuti on kallinenud kohalikud kütteained: puit, turvas ja põlevkivi.

Kokkuhoidlikumad inimesed on hakanud lisaks põhikütustele ka alternatiivseid soojusenergia tootmise võimalusi otsima. Üks odavamaid, mida pakume ka meie, on päikeseküte - päikeseenergia muutmine soojuseks. Kahjuks Eestimaa oma geograafilise asendiga ei taga aastaringselt päikeseenergia kasutamist, kuid kevadest sügiseni iga hetk päikesepaistet võimaldab valmistada sooja tarbevett ja ka maja keskküttesüsteeme kütta.

Päikeseküte vs muud kütteliigid


Kui võrrelda päikeseküttesüsteemist saadava soojusenergia kW/h hinda teiste energiaallikatega nagu näiteks maakütte-, -ioonkütte (elektroodkatel), -gaasi või kergeõliküttega, mida pakutakse kui mugavaid soojusenergialiike, siis võib julgelt kinnitada, et komplektis puugaasi- või pelletiküttesüsteemidega Atmos on lisaks päikeseküttele tehtav investeering oluliselt ratsionaalsem ja soojusenergia omahind tunduvalt madalam, kui eelpool nimetatud energialiikidega. Pealegi ekspluatatsiooni käigus ei vaja päikeseküttesüsteem tööshoidmiseks suuremat elektrienergia kulu kui mõnikümmend vatti tsirkulatsioonipumba käitamiseks. Näiteks maaküttesüsteemi tööshoidmise elektrikulu moodustab saadavast soojusenergiast ligikaudu 20-30 %, rääkimata ehitusliku osa suurest maksumusest. Ioonkütte puhul jääb sellest seadmest saadud soojusenergia maksumus võrdseks elektrienergia kW/h hinnaga. Ühest kW-st elektrienergiast ei saa mitte rohkem soojusenergiat, kui ligikaudu ikkagi üks kW soojusenergiat. Kütteõli hind iga aastaga aina tõuseb ja võib tulevikus katlakütusena hoopis ära kaduda. Nafta jääb juba lähitulevikus veel ainult transpordi vajaduste rahuldamiseks.

 

Kaasaegsete päikesepaneelide ehk -kollektorite kasutegur ulatub ideaalsel hetkel 90-95 protsendini. Ideaalseks hetkeks loetakse, kui päikeselt suunduvad kiired ei ole varjatud pilvedega ja on võimalikult risti päikesepaneeli ehk päikesekollektori tasapinnaga. Sellist taset on muidugi praktiliselt väga raske ja kulukas saavutada ning seepärast lähtume keskmisest tasemest, kus päikeseküte tasub end juba kindlalt ära. Alates märtsikuust soojendab päike päikesepaneelis ringlevat külmumiskindlat soojuskandjat (antifriisi) ja saadud soojusenergia salvestatakse läbi soojusvaheti soojussalvestisse (akumulatsioonipaaki) või otse vastavat tüüpi soojavee boilerisse. Kasulikum on akumulatsioonipaagiga süsteemist kütta nii soojavee boilerit kui ka maja küttesüsteemi. Kui päikese mõju on väike, või pilvise ilmaga soojuskiirgus täiesti puudub, köetakse boilerit ja teisi soojatarbijaid soojussalvestisse salvestunud soojusenergiaga. Päikesepaneelid suudavad mõningal määral päikesekiirgust isegi läbi õhemate pilvede püüda ja üsna olulisel määral soojusenergia kadusid kompenseerida.


Millest koosneb päikeseküttesüsteem?


Elamule pindalaga 100-150 m2 on soovitav paigaldada päikesepaneele kogupinnaga 12-20 m2. Suuremahuline akumulatsioonipaak võimaldab kasutada suurema võimsusega päikesepaneelide komplekti, et päikesepaistelistel päevadel saaks rohkem salvestada soojusenergiat ja seda siis kasutada, kui päike ei paista. Mitu päikesepaneeli kasutusele võtta, oleneb soojussalvesti ehk akumulatsioonipaagi mahust. Näiteks ühest päikesepaneelist piisab täielikult päikesepaistelise ilmaga 150-200 l kolmesüsteemse soojavee boileri kütmiseks. Kui kasutada kolmesüsteemset soojavee boilerit siis pilves ilmaga töötab boiler elektriga.

 

Maja päikeseküte

Päikeseküttesüsteem koosneb peale päikesepaneeli automaatikaplokist, pumbasõlmest, paisupaagist ja ühendustorustikust. Päikesepaneel on täidetud aastaringselt külmakindla vedelikuga - antifriisiga. Kõige efektiivsemalt toimiks päikeseküttesüsteem sellise skeemi puhul, kus põhiküttesüsteemis on juba suuremamahuline akumulatsioonipaak (soojussalvesti) olemas. Siis tuleb selle paagi alumisse ossa paigaldada ainult soojusvaheti. Päikesepaneelide paigaldamisel päikese liikumise asendi suhtes saab neid paremini seada ka vastavate kinnitusdetailidega siis kui maja katuse suunad ja kalded ei ole just kõige sobivamad. Samuti võib paneelid paigaldada maapinnale, kui seal on ruumi ja pole vigastamisohte. Varakevadel ja sügisel maakera pöörlemisel ümber päikese muutub maa liikumisnurk päikese suhtes küllaltki suures ulatuses ja sel ajal saab päikeselt vähem ka soojusenergiat, kuid ikkagi saab ja pealegi tasuta. Päikesepaisteliste ilmadega ja hea päikesepaneelide paigutuslahendusega saab maksimaalselt ära kasutada päikesesoojuse püüdmise terve päikesepaistelise päeva jooksul.


Toimiv päikeseküttelahendus


2006-l aastal paigaldati majale kuus tasapinnalist päikesepaneeli ja on igal aastal hoidnud sooja tarbevee valmistamisel kokku juba peaaegu pool varem kulutatud muule energiale (elekter ja katla kütmisel puudega) tehtud kuludest. Tänu päikeseküttesüsteemile saigi see maja seitse kuud päikeselt üliodavat soojusenergiat. Kogu perioodil tuli ainult kaks-kolm korda teha katlasse tuld, siis kui päikest katsid 5-6 päeva paksud vihmapilved ja soe vesi sai otsa. Nimelt kütab seda maja talveperioodil puugaasikatel Atmos ja on paigaldatud akumulatsioonipaak mahuga 2,5 m3. Samast süsteemist köetakse pesuruumi ja selle eesruumi, samuti koridori ja köögi põrandaid. Päikesepaisteliste ilmadega saab ca 90 % soojusenergiat ammutada vaid päikeselt. Poole aasta jooksul on keskmise arvu päikesepaisteliste ilmade korral sellise süsteemi tasuvuse aeg tunduvalt lühem, kui maaküttesüsteemi puhul.


Päikesekütte ehitamisele tehtud kulutuste tasuvuseaeg sõltub sooja tarbevee kasutamise hulgast, köetavate pesuruumide või teiste niiskemate ruumide põrandate hulgast ning muude köetavate komponentide (basseinivesi) kogusest. Mida rohkem kasutatakse päikeseküttega soojendatud vett, seda kiiremini tasub päikeseküttesüsteem end ära. Kui suur on sellise süsteemi maksumus, oleneb iga maja olemasoleva küttesüsteemi lahendusest, päikesepaneelide tüübist ja kliendi soovidest ning ka paneelide paigaldamise suunast päikese suhtes.

 

Tasapinnalised päikesepaneelid ehk kollektoridMillised päikesepaneelid valida?


Pakume kahte varianti päikesepaneele:

 

tasapinnalised päikesepaneelid ehk kollektorid - kiirgusneelava klaasi all asub vasktorust soojusvaheti, milles ringleb soojuskandjana külmakindel vedelik. Karastatud katteklaas on purunemiskindel ning läbipaistev päikesekiirgusele. Soojusisolatsioon piirab  soojuskadusid ning tõstab efektiivsust;


vaakumtorudega päikesepaneelid ehk kollektorid - vasktorudest soojusvaheti asub vaakumtorudes ja kus samuti ringleb külmakindel vedelik. Sisemise toru välispinnale on kantud selektiivne neelav kiht. Kogutud energia juhitakse spetsiaalse lamelli kaudu vasktorus asuva vedelikuni. Tänu neelava pinna torukujulisusele säilib efektiivne tööpindala ka päikese liikumisel.

 

Vaakumtorudega päikesepaneelid e kollektoridVaakumtorudega päikesepaneelide eeliseks on nende suur päikesekiirguse neelatavus ning väliskeskkonna madal temperatuuri ning tuule vähene mõju neile. Vaakumtorudega päikesepaneel toimib osaliselt ka hajuspilvisuse korral.


Põhimõttelt on vaakumtoru nagu klaasist kohvitermos, kuid sisemist klaasitoru ei kata mitte hõbedane kiht nagu kohvitermosel, vaid soojust neelav must (nagu peegelsuitsuklaas) kiht, millel on hea omadus tõmmata ligi päikesekiirgust ja see soojuseks muuta. Sisetemperatuur võib ulatuda kuni 300 kraadini, kuid väljast on toru sama jahe nagu ümbritsev keskkond.


Tasapinnaline päikesepaneel on pisut tundlikum väliskeskkonna jahutavale mõjule.

 

Loe lähemalt:

Tasapinnalised päikesepaneelid ehk kollektorid »

Vaakumtorudega päikesepaneelid ehk kollektorid »



OSTA PÄIKESEPANEELID CERBOSE E-POEST >>

Päikesepaneelid toome Teile koju tasuta!